MTÜ Händikäpp
PÕHIKIRI

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Mittetulundusühingu nimi on MTÜ Händikäpp (edaspidi – Ühing).
1.2. Ühingu asukohaks on Tartu linn, Tartumaa.
1.3. Ühing juhindub oma tegevuses Mittetulundusühingute seadusest (edaspidi – MTÜS), teistest Eesti Vabariigi ja kohaliku omavalitsuse õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.
1.4. Ühing on mittetulundusühinguna isikute vabatahtlik ja heategevuslik ühendus
1.5. Ühing on asutatud avalikes huvides ning tema põhieesmärkideks on:
1.5.1. Arendada ja toetada kõigi isikute, k.a. puudega inimeste õigust korraldada iseseisvalt oma elu
1.5.2. Jälgida puudega inimesi puudutavate õigusaktide täitmist, osaleda puudega inimesi puudutavate uurimuste kavandamises ja läbiviimises ning vajadusel teha ettepanekuid
1.5.3. Suurendada ja toetada inimeste kodanikuaktiivsust.
1.5.4. Koolitada ja nõustada kõiki isikuid, eriti puuetega isikuid ning nende lähedasi
1.5.4.1. Koolitusteenuseid osutab MTÜ Händikäpp koosseisus tegutsev Kogemusnõustamis- ja Koolituskeskus, mille põhikiri on kinnitatud MTÜ Händikäpp üldkoosoleku poolt.
1.6. Kõik põhikirja ja EV seadusandlusega kooskõlas olevad alaeesmärgid ja nende täitmiseks elluviidavad tegevused sätestatakse ühingu arengukavas.
1.7. Ühingu põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Ühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Ühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.
1.8. Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.9. Ühingul on pitsat ja sümboolika, mille sätestab töökord
1.10. Ühing on asutatud määramata tähtajaks

2. ÜHINGU LIIKMED

2.1. Ühingu liikmeks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud, kes tunnustavad käesolevas põhikirjas sätestatud Ühingu põhieesmärki ja vastavad Ühingu põhikirja nõuetele. Ühingul peab olema vähemalt kaks liiget. Juhatus korraldab Ühingu liikmete arvestust.
2.2. Liikmeks vastuvõtmine
2.2.1. Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab taotleja kirjaliku avalduse alusel juhatus 1 kuu jooksul avalduse laekumisest. Kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek. Liikmelisust Ühingus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada.
2.2.2. Liikmeks vastuvõtmist taotlev isik peab eelnevalt olema osalenud vähemalt kahel ühingu üritusel. Kuni selle nõude täitumiseni tema avaldust ei menetleta
2.3.Ühingust lahkumine või väljaarvamine
2.3.1. Ühingu liikmel on õigus kirjaliku avalduse alusel Ühingust välja astuda. Liige võib Ühingust välja astuda pärast etteteatamistähtaja möödumist, mis ei või olla pikem kui kaks aastat. Etteteatamistähtaja määrab juhatus. Etteteatamistähtaega ei kohaldata, kui liikme õigusi või kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeksjäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik.
2.3.2. Liikme võib Ühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjasätete täitmata jätmise või Ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu. Liige võib nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab põhikirjaga ettenähtud liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Isikul, kelle liikmelisus Ühingus on lõppenud, ei ole õigusi Ühingu varale. Ühingust välja arvatud liikmele tuleb tema Ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada.
2.3.3. Ühingust võib väljaarvata ka juhul kui Liige pole osalenud Ühingu tegevuses ja/või maksnud liikmemaksu 2 aastat. Juhatus peab saatma kirjaliku teatise Liikmele, et teda on väljaarvatud liikmeskonnast.
2.3.4. Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isikust liikme likvideerimise korral tema liikmelisus Ühingus lõpeb.
2.4. Liikmete õigused ja kohustused
2.4.1. Liikmel on õigus:

a)      Võtta osa Ühingu poolt korraldatud sündmustest

b)      Hääletada Ühingu üldkoosolekul;

c)      Valida ja olla valitud valitavatesse Ühingu organitesse;

d)      Teha järelepärimisi juhatusele ja üldkoosolekule ning saada infot Ühingu tegevuse kohta;

e)      Teha ettepanekuid Ühingu töö parandamiseks ning nõuda oma ettepanekute läbiarutamist Ühingu organites.

2.4.2. Liige on kohustatud:

a)      Täitma põhikirja sätteid ja juhtorganite otsuseid;

b)      Aitama saavutada põhikirjas ning arengukavas sätestatud eesmärke osaledes Ühingu tegevuses ja selle kavandamises

c)      Osalema igal aastal vähemalt ühel üldkoosolekul

d)      Hoiduma avaldustest ja tegudest, mis kahjustavad Ühingu ja/või tema liikmete mainet ning hoidma korras Ühingu juhatuse poolt temale käsutada antud Ühingu vara. 

3. JUHTIMINE JA KONTROLL

3.1. Üldkoosolek
3.1.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekus võivad osaleda kõik Ühingu liikmed, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides Ühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse pädevusse.
3.1.2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

a)       Põhikirja muutmine

b)      Eesmärgi muutmine

c)       Juhatuse liikmete määramine;

d)      Revisjonikomisjoni määramine

e)      Juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Ühingu esindaja määramine;

f)        Juhatuse ettepanekul ühingu esimehe kinnitamine

g)       Ühingu ühinemine, jagunemine ja lõpetamine

h)      Muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse pädevusse.

3.2. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Korraline üldkoosolek kutsutakse kokku vähemalt üks kord aastas. Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Ühingu liikmetest. Kui juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
3.3. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva teatades kutses ka koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra.
3.4. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selles osaleb või on esindatud üle poole Ühingu liikmetest.
3.5. Kui üldkoosolek ei ole kvoorumi puudumise tõttu pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekus osalenud või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekus osaleb või on esindatud vähemalt kaks liiget. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud kõik liikmed.
3.6. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud üle poole Ühingu liikmetest ja neist 90% on täiendustega nõus.
3.7. Üldkoosolekus võib osaleda ja hääletada Ühingu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri.
3.8. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud Ühingu liikmetest või nende esindajatest.
3.9. Ühingu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamiseks on vajalik 2/3 liikmete nõusolek
3.10. Ühingu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 Ühingu liikmete nõusolek. Üldkoosolekus mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
3.11. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Ühingu liikmed.
3.12. Igal Ühingu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui Ühingu otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist. Ühingu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.
3.13. Ühingu liige, kes on ka juhatuse liige, ei või hääletada Ühingu majandusaasta aruande kinnitamise otsustamisel. Ühingu liige, kes on ka juhatuse või muu organi liige, ei või hääletada Ühingu poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel. Käesolevas lõikes nimetatud Ühingu liikmete hääli ei arvestata esindatuse määramise.
3.14. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekus osalenud liikmetest või nende esindajatest. Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest. Põhikirjamuudatuse registrisse kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsus ja põhikirja uus tekst.
3.15. Kohus võib Ühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.
3.16. Juhatus
3.16.1. Ühingut juhib ja esindab juhatus. Juhatusel võib olla kolm (3) kuni seitse (7) liiget. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek.
3.16.2. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled juhatuse liikmedpeavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis. Ühingut võib esindada iga juhatuse liige. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on 2 (kaks) aastat.
3.16.3. Juhatuse õigust esindada Ühingut võib piirata üldkoosoleku otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes, kes tegutsevad vastavalt seadusele
3.16.4. Juhatus võib Ühingu kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võõrandada või asjaõigusega koormata üldkoosoleku otsusega ja selles otsuses ettenähtud tingimustel. Nimetatud piirang kehtib kolmandate isikute suhtes.
3.16.5 Juhatuse liikme võib tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral Ühingut juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel, kusjuures temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule, kui seda ei ole ette nähtud üldkoosoleku otsusega.
3.16.6. Juhatus peab andma Ühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande. Juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
3.16.7. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks nõutav juhatuse koosolekus osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus.
3.16.8. Juhatus võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Ühingu poolt.
3.17. Mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige juhatuse liikme ajutine või kestev võimetus täita oma kohustusi, võib kohus huvitatud isiku nõudel määrata väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme. Kohtu määratud juhatuse liikme volitused kestavad uue juhatuse liikme määramiseni üldkoosoleku poolt.
3.18. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega Ühingule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.
3.19. Juhatuse, samuti muu organi liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju Ühingu võlausaldajatele, vastutavad võlausaldajate ees solidaarselt Ühinguga. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest
3.20. Juhatus valib esimehe kaheks aastaks ning esitab selle üldkoosolekule kinnitamiseks.
3.20.1. Esimees või tema asetäitja on kohustatud:

a)       Esitama üldkoosoleku poolt kinnitatud aastaaruande ja tegevusaruande;

b)      Ette valmistama aasta aruande-valimiskoosoleku;

c)       Juhtima juhatuse ja üldkoosolekuid

d)      Seisma hea “Händikäpa” eksisteerimise ja hea nime eest.

e)      Esimehel või tema asetäitjal on õigus:

f)        Esindada “Händikäppa” kõikides õigustoimingutes juhatuse poolt kehtestatud korras;

g)       Esindada “Händikäppa” suhtlemisel riigi, omavalitsuse ja muude organite, teiste asutuste, organisatsioonide ning üksikisikutega.

3.21. Juhatuse liikmete täiendavad kohustused määratletakse ühingu töökorras.
3.22. Järelvalve
3.22.1. Üldkoosolek valib kaheks aastaks revidendi või revisjonikomisjoni.
3.23.2. Revident viib aasta jooksul läbi korralise revisjoni, mille tulemused esitab üldkoosolekule. Revidendil on kohustus kontrollida revisjoni jaoks vajalikke dokumente.

4. OSAKONNAD

4.1. Vähemalt 2 ühingu liikmel on õigus moodustada ühingu osakond osakonna liikmete ühishuvidest lähtuvalt. Osakonna moodustamise otsustab ühingu juhatus, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Osakonna juht- ja järelvalve valimisel ja osakonna lõpetamisel kohaldatakse käesoleva põhikirja ja MTÜS sätteid. Osakond lõpetatakse osakonna liikmete 2/3 häälteenamusega või ühingu üldkoosoleku lihthäälteenamusega
4.2. Osakonna täiendavad õigused ja kohustused sätestab ühingu töökord

5. LÕPETAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE; ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

5.1. Ühingu ümberkujundamine, ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine toimuvad MTÜS ja teistes Eesti Vabariigi seadustes sätestatud juhtudel ja korras.

5.2. Ühingu likvideerimisel läheb pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud samalaadse tegevussuundadega mittetulundusühingutele. Käesolevas punktis nimetatud tunnustele vastavatest isikutest teeb valiku üldkoosolek.

 

Käesolev põhikiri on vastu võetud 27.09.1994 asutamiskoosolekul ning
muudetud Ühingu koosolekutel 28.04.2007, 29.05.2010 ja 18.05.2013.